Kartulist

Toitumisalane teave

Keskmise suurusega kartulil pole rasva ega kolesterooli ja see sisaldab ainult 110 kalorit!
Naatriumivaba – madala naatriumisisaldusega dieedid aitavad vähendada kõrge vererõhu ja insuldi riski.
Vitamiin C – Ärge enam mõelge apelsinile, kui suurepärasele C-vitamiini allikale! Kui sööte ära ühe keskmise suurusega kartuli, siis saate 45% C-vitamiini soovituslikust päevasest vajadusest – suurepärase antioksüdandina.
Rohkem kaaliumi kui banaanides! Keskmise suurusega kartul sisaldab 18% kaaliumisisalduse soovitatavast ööpäevasest vajadusest. Kaalium on vajalik nõuetekohase lihasfunktsiooni säilitamiseks.
Hea kiudainete allikas – 3 g kiudu ühes keskmise suurusega kartulist on 8% soovituslikust päevasest vajadusest. Kõrge kiudainete sisaldusega dieedid on kasulikud terve seedetrakti jaoks ja võivad vähendada vähktõve ja südamehaiguste riski. Sobivate kiudude tarbimine muudab ka ennast täiuslikumaks, aidates vähendada söögikordade vahelist näksimist.
Vähem kui 10% süsivesikute päevasest vajadusest – keskmise suurusega kartul sisaldab 26g süsivesikuid, ainult 9% soovitatavast päevasest väärtusest. Kompleksed süsivesikud on suurepärane energiaallikas keha jaoks.
Tugev antioksüdant – Kartul on köögiviljadest kõrgeima üldise antioksüdandiva toimega. Antioksüdandid kaitsevad rakkude põhikomponente, neutraliseerides vabade radikaalide kahjulikke mõjusid.

Kartuli söömine

Üldise soovituse kohaselt peaks inimene sööma 100–120 kg kartulit aastas, mis teeb ca 300 g päevas. 100 g (=2 tl suhkruga) keedetud kartuli kalorsuseks loetakse 72 kcal. Mittekehalise töö korral on inimese energiavajadus 2000–2400 kcal ööpäevas.
Väärtusliku kartuli energiasisaldus võib valmistamise käigus muutuda 7x, rasvasisaldus 35x ning tervislikust kartulist võib saada energiatihe „rasvapomm”. Millisel kujul kartulit süüa, selles on küsimus!

Kasvatamisest

„Sa pead üht õiget seemnejärge pidama” – see on C.R Jakobsoni kaheksas põllutöö käsk

2015 aastal kasvatati Eestis seemnekartulit ligi 204 hektaril, kogusaak ca 2500000kg
Sordid „Laura” ja „Gala” olid 2015 aastal suurima seemnekartuli kasvupinnaga eestis
Alates 2015 aastal märgistakse sertifitseeritud seemnekartuli kategooriaid A ja B, vastavalt siis 8 ja 9 üheksas põlvkond
Kartuli kasvupind on 10 aastaga (2004-2014) vähenenud 2,5 korda ehk siis 16000 hektarilt 6300-ni.
2016 aastal oli kartuli kasvupind 5600 hektarit

10 põhjust miks kasutada ainult sertifitseeritud seemnekartulit

Seemnemugulad on viirushaiguste vabad = mugulad tervemad ja suurem saagikus
Bakterhaigused kontrolli all = säilib kenasti kevadeni
Võid olla kindel, et ei osta koos kartuliga sellist kahjustajat nagu kartuli ingerjas
Lehemädaniku nakatumise risk viidud minimaalseks = suurem saak ja parem säilivus
Saad seda sorti, mida ostad = rahulolu oma valikuga
Taimede vastupidavus ilmastikutingimustele nagu põud ja jahe ilm on tunduvalt suurem
Soovi korral saab sordi kohta kogu kasvatamiseks vajaliku info
Probleemide ilmnemisel on võimalik pöörduda Põllumajandusameti poole
Võid kindel olla, et sinu sertifitseeritud kartuliga külvatud kartulipõld on „naabrist parem”!
Hea enesetunne sellest, et oled oma ostuga toetanud Eesti põllumeest